Udu
Udu on langenud maha
ja maailm puhkab valges-vatises rahus.
Eha alati parem on päevast
ja puhkama ta rinnale vajun.
Valge loor mu ümber on kaitsev
ja koitu ma näha ei taha.
Hoia mu viimaseid tundeid
su pärast eilse jättagi võin maha.
Õrnalt su sisse ma vaatan
ja osa ma saan su valust.
Nii lihtsalt sa ennast kaotad
ole see öö, sind ma palun.
Ennast sa kõigile jaotad
kuid peitu jääb midagi oma.
Su südamelaekaid ma paotan
ja nii palju leian endalgi sama.
5
08/11/2020
Varia
Järgi luuletajat
