Reisihull
Ei uhkust enam tunda saa,
kui lähed reisima,
häbist mul on silmad maas
ja teised põlgavad,
ma siiski reisikoti pakin,
sest kirg mul suur on sees
ja juba vuravadki rattad,
varahommikusel teel.
Tänavad on inimtühjad,
mõnes aknas valgust näen,
tuul on rebind mõne oksa,
vaikus kaigub kõrvades,
reisikohvri rattavurin,
laulab kurba laulukest,
vaatan taha,mõtteis ohin,
vihmalombid asfaltteel,
südant läbib mõnus soojus,
kodus olla tahaks veel.
31
11/11/2020
Armastus
Järgi luuletajat
