Jõulud noh
Mulle väga meeldib just see,
kui näen aknast inimesi kukkumas jäisel teel.
Inimesi ruttamas ja paanitsemas: “Kui jõuaks leida ühe kingi veel!”
Mis siis joosta, ära on ju jäätunud veed.
Koolis kõik koridorides kordavad salme.
Miks siis nii? Niigi peame õppima valme.
Ütle, kui hulluks minema siis pead,
et luuletusse ei tuleks sul vead?
Siis lõpuks tulebki see õhtu,
terve laua kraba, pista kõhtu!
Naerdes ja rääkides pea valutama hakkab.
Lähen kööki, võtan teed, loodan, et see lakkab.
Aitab, vat nüüd tahaksin olla üksi -
võtan telefoni, mille pistan siis püksi.
Mul luuletuseks enam pole mahti...
Parem lähen üksi õue, pean veidi päkapiku vahti.
I.U. 15 a.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Mari Uri
Minu luguluuletused on autorikaitsega.
Luban kasutada kaartidel, kõnedes, pakisaamispabinas...:)
Rohkem leiad:vaimustav.ee
IG:mariuripicturepoems
YouTube:Etaborim
Info
- Autor: Mari Uri (Mari Uri )
- Lisatud: 04/04/2023 20:50
- Kategooria: Jõululuuletused
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 1220
- Kopeeritud: 2
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud