Ilus ja kole
Ma võin oodata minuteid, tunde.
Aastaid, sajandeid, soikudes unne.
Ma võin leida, mida leida ei anna.
Ning ka loota, kui lootust pole anda.
Ma võin vaadata hingede sisse.
Piiluda sinugi hella südamesse.
Ma võin tunda, mida tundsid sa eile.
Mida mõtled sa praegu mind leides.
Kas hea või olen ma paha?
Kuidas vastan, mida öelda ei taha.
Olen nii, nagu loodud ma olen.
Vahest ilus ja vahest ka kole.
Vahest põlen ma vihast kui tuli.
Vahest pehme kui talvine lumi.
Kuid igav sul minuga pole.
Olgu ilus ma täna või kole.
150
27/12/2020
Armastus
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud