Kelgutrall
Kus nüüd kelgutrall läks lahti,
mina viimase veel sain.
Nüüd ei ole enam mahti,
kelgumägedele peame jahti.
Juba vuravadki kelgud,
tuisuvihin kõrvades.
Sellist tunnet pole tundnud,
pikka aega südames.
Kõrgel mäel on ülev tunne,
seista nagu võidumees.
Hea tundega lasta alla,
kõrgest, kõrgest kelgumäest.
Tüürida ei ole vaja,
kelk, see libiseb oma rada.
Nõnda kiire hoog on sees,
aeg,see möödub lenneldes.
51
06/01/2021
Talv
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud