Põrge
tänaval astun
pöörangul 90 kraadi
tormasin sul sülle
nii ootamatult äkki
toimub põrge
kahte suunda
ehmatusest ei tundnud ära
ohtlikud pilgud
nagu tähesõjas
nii mõndagi sai pihta ja
läbis elusat ja tihket
ei langenud keegi
oleme elus ja
sulgeda pole lihtne
ust mis avatud
kutsumata külaline
nüüd juba tuttav
esimese puudutuse
tekitatud maavärin
raputas relvituks
ainult sina ja mina
sulasime kokku.
02/02/2021
Armastus
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud