Punased vastlad

Talvel kohati liiga libe
ja koroona ajal lapsed õues
sõita siin teedel väga kibe
täna on kuri saatus surmal põues;

jäi ruttu nina otsa esimene
ta seisis limonaadi juues
lendas too vastu maja seine
pihta kerega sai juba teine;

kojamehed ruttu tööle
ja sohvril silma jäänud pole
nii sai ratta alla kolmas
ainult taevataat seda aimas;

neljas, viies ja kuues
pikad linad murtuid elusid luues
hei hõissa, vastlad
tänasest jäävad lasteta emad-isad;

nüüd seitsmes ja kaheksas
verest punane on lumi äärelinnas
on soolikad rataste all
üheksas sööstnud õhku nagu jalgpall;

see ralli on tribüüt ott tänakule
pärast viimast jõutakse ristmikule
kümnes on viimane
ja masin verest punane;

kaaninud roolijoodik liialt napsi
ei jõudnud lugeda tee peal lapsi
aga pole hullu, nad välismaalased
need lapsed kõik olid pagulased

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard