Retsept Tžumaal
Kaua kirjutanud, ajusid liigutanud, piilund kuhu kiindus valu, kus virkus lasub, laulmas oma laulu, mis taeva poolt mu soontesse voolama pandud, kaob raskus, lapsepõlv on naasnud, tugev tukse rütmi kaldub, kus iga sõna nii haakuv, see mu saatus, edendada jaksu, teha teed kui Ta kõrgemalt laskub, need ideed on andnud austust, meel mis selgineb igakord kui mõistan apaatsust, positsioonilt taandund, troonilt mis pähe soonib, kuulsin vaid valskust, vaid muusika millese ma armund, tähelepanu, väledalt kaduv, lähedal asub, vähemalt astun, tähendan kasvu, alla pole andnud, ei iial, isegi kui piinab, isegi kui piirab, siiralt hoides lihtsalt, hetke mil sõnu otsustan ridadeks liita, ikka-ikka, mina, mitte mis meeldib, ikka-ikka, Ill ja silmakirja teenriks, suures pildis, ulme tripil, juurte juurest kisti, ei elavda elus mind miski, kui vaid see hetk kui saan vabastiilis lasta paar riimi, instrumentaal biidil, feeling mis seda fillib, virvendamas kirjeldavad pildid, kiirendamas stiili mis niigi, kombib igal korral oma piiri, sorav ja tormav a miski, jääb ju perfektsusest puudu, see enneolematu mis ürg lättest tulnud, see on see mida Ta kutsub, mille rütmis süda mul tuksub, mis avab sügavaima mis peidetud ja lukus, mida vähesed kuulnud, vähesed uskund, kui väge teeb, kõik teda tundnud, kui tuul puhkund, kõnelemas vaimude keelt, ajatul teel, kus varjatud end, kõige vägevama sees, mõtteks saab vend, isa, võrdsel pinnal, kõik mu anded on talt, nõnda tema auks seda värssi pilland, kõik need aastad, kõik need minutid, kõik need trummi löögid, kõik need rituaalid- väga väga pidulik on olla sinulik..
Miski pole lõppend, miski pole algand, kõik kätkeb päeva mil taipan vaid mis jäänud on armsaks, terviseid ja respekti saatmas, igas sõnas mis kaasa mind haaras, igas sõnas mis lapsepõlve võib naasta, seni kuni vaid jaksan, hingata, virkana, hoida tõe tera enne kui liialdan, liiga saand, pillamas, midagi mida nad tahavad kõik hinnata, kuid suuda hoida oma kurssi enesekindlana, nõnda nende rada vihaks saab.. põletav, ma ei suuda põdeda, enamik teist näitleb ja käitub niikuinii nõmedalt, ennast suutmata tõdeda, seda kõverat enam miski ei õgvenda. .Küll taevas teid õpetab.
Järgi luuletajat
