leevike hingevalus
Leevike lumehangel tatsab,
hangede vahel kiisuke kapsab,
kiisuke leevikest jahib,
leevike kiisuga tõtt vahib,
üks prillar varjus tossab,
väike siilike eemal mossab,
prillar järsku siilikest silmab,
ta oma võidu võimalusi hindab,
siilike prillarit luurab,
prillar aga mõistuse häält kuulab,
prillar siilikese juurde loivab,
ja sügavalt sisse-välja hingab,
prillar kardab tulemust,
loodab, et ei kaasne julmust,
siilikese igavest külmust,
ja kauemgi kestvat vaikust,
prillar võtab siilikeselt käest,
tahab lausuda mõtted peast,
süda taob kogu väest,
oh prillarit vaest,
prillar siilikesest hoolib,
vahel tundub, et liialtki,
on päevi mil muud peas polegi,
ainult siilikesest loodabki,
prillar ainult üht soovib,
et siilike võimalust anda proovib,
prillar armastust saada soovib,
ja seda siilikesele jagada proovib,
prillar need sõnad ütleb,
ja natuke ka etleb,
proovib tuntud arusaadavaks teha,
ilma, et ta kaotaks pea,
prillar loodab ja usub,
et siilike teda usub,
prillar nüüd varju kaob,
ootuses, et siilike varsti oma vastuse letti laob.
Järgi luuletajat
