Kollisioon

Ma seisan ristil- ristmik vaeb
mind võtta- kuradile saata
Teekäijal hinge puhtust kaeb
siis kutsub edevuse laata

Käib tehing kummalises tehtes
ma midagi ei võtta tohi
mu jaoks on edevused ehtes
kui loobun ise süüdi ära ohi

Päev viimse valge valab ära
viib meeletused silmist must
on sosinad ja salapära
uus ahvatlus kesk pimedust

Just siis kui laabub meelepiin
uus meelekindlus uus moraal
kuu tuleb näitab kes on siin
täis kiusatusi tuba saal

Ei tohi murda lilleõit
kuid süda ahastuses tingib
Ma sunnin südant- minu võit
hetk hiljem võta- ennast kingib

Mul kurnab meeli keha palet
koit leiab pole vahet kust
tean hommik kuulutamas valet
ning kaksipidi kahetsust

Mind saadab ristmik kust ma tulin
Ma loodan milgi uues öös ta
ehk ootab siis kui mina tohin
ta laadal meeletuna söösta