Pilk ridade vahele
Viimased sõnad, millel kõlan, võikalt,
õrnalt sikutades, mõistvalt kirjutades,
tõmban, kui pole ühtegi aadet, ühtegi vaadet,
milleta nägu ei kisuks kaameks,
surm ja mõrvarid, aju ära manipuleerisid,
dikteerisid, surma juhtisid, volüüme kruttisid,
korrumpeerunud,
ehk ka seestunud, suht pohh.. mis on tulnd,
tee sulg, toru sülgab tuld, veri pritsib,
tsiviilid on langenud, nälja häda,
ei tule suur vend päästma, iga poliitik vaid jätkab,
ega märka, et igasugune süsteem juhib hätta,
karjumas "Kärva-Kärva!" kui taskud täituvad,
selles võib olla kindel, et igast päevast siit näitus saab,
maskeraad, kes heietab, kes leiierdab, kes peegeldab,
vähesed kes näevad tegelt ka, kõike selgena,
heitlev ja veiderdav, enesekeskne ja valetab,
kadedad ja madalad, tillukesed inimesed,
oma hirmude keskel, keel aina peksleb,
pillub ainult ette, leppida sellega mis tegelt,
on üle mõistuse, lühemaks iga sekundiga põlevad aga su õigused,
siin nõiduses, jõlkudes, mõistnud end, pole iga enn,
iga teine aga kelm, enesepettuses, takistusena..
kogu progressioonil ees..
Nõnda nad seal seisavad, ennast leidmata...
Nõnda nad seal end peidavad, kõike teadvana,
peata kana, veata vana, seadmas tarka atra
mis künnab seni kuni terve selle planeedi suudab hävitada,
ennast häbistamas, miljardid sama kivi otsa komistamas,
mängimas karakterit kes ei sobi vabaks.
see Mina arvab- et sina kardad,
viha salvav, kui pihta hakkad,
liiga madal, pole silmi avand,
nägematta jääb taeva kangas,
mis meie kõigi lugu kannab
teha midagi kasutut, omada vastutust,
kui valskus suust, on vaid ahnust tabanud,
alatult, murtud inimkonna jala luul, ajamas umb luud,
mida ei kuulatud, enne kui autoriteedi arvamus;
selle suu ära oli kullanud, tuumaks saab hull,
enese arendus, peremees sul on kade uss,
tint pabereid on tabanud, sõnad sinna mananult,
kribatud armastuse raamatus; "ma palun vabandust."
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud