Kodu kontor

Tursunud silmadel kaifin
poolunes veedetud ööd
ülemus kärsitult skaibib
miks lõõskan ei ole veel tööl

Minu diivan mu kontoritool
elutoas töökoha reeglid
tõusen püsti ja olengi tööl
ümber istuvad kallid kolleegid

Öisest olengust targu ei vaiki
julgeb teha siis tunnistab mees
Juhan Liiv mulle kesköösel skaipis
et üks helin on rinnas tal sees

Poolunes ent peaaegu kaine
mu kõrvades kõlas ballaad
üle aegade igatsus paine
tahtis lilli ja isade maad

Miski uinunud laulikut rõhus
raskeks koormaks on rinna peal haud
Ei saa puhata õndsuses rahus
kui eestimaal perutab taud

Lillest verest ma sideme jätaks
lilli osta ja kokku me ei saa
Ma skaibisideme võtaks
seoks sellega kokku me maa

Kauasurnutel pikem on taip
räägib lilledest ilmad ja maad
Kaua selgitan mis on see skaip
saab sellega siduda ka

Ta rahunes alles kui koidik
ikka südames lilled ja maa
Ma luban et õitsemas köidik
nii jälle kui terveks me saand

Mind äratas helin mu sees
kadus Liiv ja lilled ma jätan
istun läpaka kuvari ees
ja skaibisideme võtan

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard