Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Viirastus

Nad kõnnivad seal, salamisi hääled sosistamas peas,
keegi ei tea, mis paberile veab need read, arvavad head,
kuigi juhtideks kasu ahned Orwelli sead, minema peab,
oodates bussi siin peatuses, read ise enesest tulles, sulle,
kes sa ei kuule, ega ära ei tunne, krimpsutamas kulme,
kui heli tungib läbi kuulme, läbi hämaruse, tänavalaterna,
punakas kumas hõõguva tule, lähedale-lähedale su juurde,
rinnus surve, silmuse sulgeb, kirjuks muutes, pihus muster,
mis hirmu tunneb, maast madalast, õudustest magalas,
närvihoogudest end tabamas, kui karjus kui sajatas,
kaela sadamas, jumal saanud haavata, ja pelgupaika..
keegi enam ei paranda, gaas põhjas hukku harrastand,
kõik välja endale vabandand, end ei taha vaadata,
mõistmist ei armastand, üle kavaldand, lootes, et kõrbes..
kala saab.. Miski ei muutu, muutu ei miski, tõmmati ja kisti,
aeg viis sind, mööda riimi mis pabereid kriipis,
saatus valgunult tinti, silmis miskit, mis on eimiski,
viisil, mida hümisen kui viib mind, tuule iilis,
kaugusesse triivin, püüdmas esimesi kiiri, siiski,
nutnud kuid ei murdund, hullund kuid see pole juurdund,
jultund, kuigi see südamest pole tulnud, tuuldun,
enne kui mineviku käest saab nuhtlust, purjus,
headusest see kurjus, mis päevi muljus, kurku surus,
kuigi nõnda enam ei suutnud, mu minevik on surnud,
pean edasi liikuma, read vedasid siirust taas,
tead kuidas hiilgus enest kirjutab, silmas pinnuna,
kõigile kes raamidesse suutnud kiinduda, kiikukmas,
üle maailma ääre piilumas, tiibu kõigest sirutan,
enne kui keegi jälle mu suled on virutand,
et edvistada, naglalt, teadmistega mida ei haldand,
ma laulan endiselt- Las Kallab! Taevast alla,
selles vihmas on miskit mis mind maandab,
ei midagist tahtmas, kandmas kuniks jaksan,
mis see maailm üldse teile maksab? Värvilisi kupüüre?
Kelle süü see? Kui ei usu legende- kuid usud müüte,
mille tõttu viha hoog aina küpseb, hirmu toob,
ja segadus tõde enam ei näe üldse..
Kaua tuhmunult silmadega elatud,
kuidas saaksin õppida kukkuma,
kui ronida on keelatud? Ei eelda uut,
kui endiselt meid ahnus ja valskus on juhtinud.

— M K
10
05/05/2021 Vabavärss

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

M K

Kasutaja Thoth profiilipilt

Mäster Kuus
http://www.luuletus.ee/user.php?id=142098

Info

  • Autor: Thoth (M K)
  • Lisatud: 05/05/2021 22:10
  • Kategooria: Vabavärss
  • Vaatamisi täna: 0
  • Vaatamisi kokku: 687
  • Kopeeritud: 0


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud