Vanaema, kaunishing
Mu vanaema,
kaunishing,
jäi vanaduse varju.
Temast jäänud tühjusega
tänini ei harju.
See oli juba ammu,
kui hea mälestus ta mattis,
lillepärja valgusega
igatsuse kattis.
Siiski mäletan ta samme,
toovaid trepist üles,
tasakesi tatsudes,
käes toidukott ja
süles
armastus, mis mulle tõi
ta soojuse ja hoole...
Vanaema kallis,
täna
naeratan Su poole.
/Mari*Uri/
268
04/04/2023
Emadepäev
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Mari Uri
Minu luguluuletused on autorikaitsega.
Luban kasutada kaartidel, kõnedes, pakisaamispabinas...:)
Rohkem leiad:vaimustav.ee
IG:mariuripicturepoems
YouTube:Etaborim
Info
- Autor: Mari Uri (Mari Uri )
- Lisatud: 04/04/2023 20:27
- Kategooria: Emadepäev
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 1563
- Kopeeritud: 8
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud