Paranuia Mafia
See pea valutab, häälepaelad vallutab,
närviliselt tallumas, kõik enda ümber allutab,
tervist kahjustab, tõrva manustab,
see teda samapalju kui sügav hingetõmme..
rahustand, hakkab jälle pihta, kisma,
kiskja, väärikuse mutta pilland,
saab vastu nina, pigistab päästikut,
kolpa tabab paar grammi tina,
pole näinud ta moodust.. Ilma,
pritsib sappi, keeb viha,
segaduste killas, süüdi jääd alati Sina.
Näri bontšikuid, su gängis kari jorshikuid,
kes oma tervet fookust selgusesse ei roolinud,
poolikud, kolmandajärguline kolhoosi kukk,
viiendalt kolonnilt noomitus 3% palka juurde,
hüppab roomiku, raha ja võim kõik mida soovinud,
teie radari poolt mannikuleeritud meel ei toiminud,
protokolleerib, mida sa tont pedereerid,
mis meid diferentsieerib on see, et valisid leeri,
inimkonna vastu, kui astusid mendiks,
seeklit teed kerstil, riigireetur topitud presidendiks,
Ennast alla lasknud, sa vaid meeldid,
omasugustele-kui kummist nuii persse kepib,
terroristid hambuni relvis!
Kestapo!
Samal ajal kui nui tabab neere- tabab süütepudel esiklaasi,
teid kokku vaid 3500, piisav vaid üks valang,
ja terve su reeturi pere- kraavi pervel lamab
pane amet maha! Ole Inimene! Korruptsioon persse saada,
ära lase ennast rahal võtta tagant..igal teisel palgapäeval..
kui ümbrikus tulemustasu mustalt oled saamas,
või endast suurelt arvad? Arvad, et pured ja salvad?
Arvad, et kõik hundid on lambad? Äärekivil leiad oma hambad,
kui telliskivi seda paska pritsivat sahtlit on taband,
maailm on muutumas, võim hakkas pähe juurduma,
sellisesse piidrite karja ei taha küll ükski meist kuuluda,
ära teeskle; me tunneme eoses juba teid kelme,
ei mingit allkirja, ei ühtegi sõna, pole sa sittagi nii kõva,
pimedal tänaval su tõpra ära mõrvab, ära mängi sõpra,
et võtta kompromitiseerivaid ütluseid, kaela surumas võlga,
mustade silmadega deemonid, orja patrull, rahva vastu..
ammu alanud on sõda
Järgi luuletajat
