Viimane aktus

Üks vastik nägu mu ees lendab
mind jälle see survestab
omane on masendus
nüüd siis lõpuks tuli närvivapustus;

mil vljapuud õitsevad
õpilased lõpuaktusele kokku tulevad
riigihümn aga jäi saalis poolikuks
sest kostis nagu kusagil paukuks;

sisenen ja käin koolis ringi
mis tuleb, seda minevik ei kingi
teen koridorides lõpupäeval laske
sest rikutud elu on nii raske;

koridoris parfüüm asendub püssirohuga
pidulikku meeleollu tullakse raevuga
halastus pole argument
iga sihtimine on tõe moment;

purskub verd koolikiusaja kehast
ta süüdi et piinas klassikaaslast
ja nüüd on teistel pättidel paanika
MÕELGU, mis on nende hirmu looguka !!!;

iga vaenlane saab tasutud
nende pärast emotsioonid on rusutud
Glock - SIG on kuule pildumas
tunnen survet hinges taandumas;

see murdunud süda abi hüiab
aga miks riik kõrvad kinni hoiab?
nüüd ise panen paika õigluse himu
see selge, et kättemaks on minu;

kui politsei on kooli tungunud
olen minagi siit ilmast lahkunud
Haridusministeerium, ÄRKA ÜLES!
ilma korrata need on laibad sinu süles;

Eestil on Euroopas ees mitu lõhet
nendeks kolm suurt pahet
AIDS, alkohol ja koolikius
uudiseid neist taas laius

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard