Klimp
Aina põgenevad eest,
nende skeem väriseb,
sest iga rida mida teen,
on kaunis ja peen,
kulgemas vabades värssides,
nauding, kui kuulen saundi,
millele maalin, mida taevas andis,
rütmides tantsin, justkui võitu,
loteriilt välja kraabiks,
neil lõug läheb krampi,
olen pettunud, et teie suust..
isegi seda mõttetut- ei tulnd,
Endiselt teen ma tuld,
ära ole kurb.. võrreldes sinuga;
Olen tõeliselt suur,
ära ahhuijeitand,
a ma ei kavatse iial peita oma veidrat,
pigem üle nootide lendan,
ning seda võimalust ennast avada emban,
kes teist mind keelab? Taon kella,
ei suuda iial mind te petta,
hoides meeled teravana, elamuse reipalt,
nii uues kui vanas seigas, justkui elemendid,
kus vaid vabadust teenin, armastusega ühes leeris,
teie ajuvabaduse keedis, võib imeda mu peenist,
no ütle kuidas meeldib? teha mädanevale kultuurile seeklit,
hääldad vale, päästa tahtes, end sellest, et sul pole annet,
lõug on kange, tabamas krampe, plahvatan..
kaua sa jahvatad? said juba haavata? aju on halvand see saast,
mida enamik teist usub, endale sügavale surub,
enamikul teist on luulud, nii ära tõusnud, et meie sekka enam ei kuulund,
muidugi tuleb anda vastu kaalikat, türa kuradi tatikad! tabamatta takti Jah,
tiiru ei tee jumalal tee pakikal, puudulik teil praktika, mäster piiiz,
Kasvõi mono makkiga, isegi kui hakkan lampi lahmima,
jätan nad õhku ahmima, mulle see lihtne, sul käes kindel pole mikker,
nõnda ma liiklen, kui su alzheimerlik seniilne, juba lennanud pilve,
nägu täis hirme, kiitle kiitle, kui tuleb K6 oled unustatud kiirelt,
avastamas- mida armastamas, ei miskit kavandamas, vaid vabaks laskmas,
mida ülevalt aina juurde kallab, kindlalt ühed maaga mõlemad tallad,
kaua sa jaksad? No kaua sa kargad? Kohe näha, et sa oled alla andja,
sest tõde sa kardad!
Järgi luuletajat
