Tugev tuul
Nii hirmu äratav, et ta põgeneb,
tundeid mõtteid ei tõdend te,
kui kõnelen, küsitlen kust mõttelend,
üle üldse pärineb,
neis värssides, ei värise, sisemisest,
tehes välise, teile ehk äri see,
ei lepi autoritaarsusega isegi kui käsite,
Nii hirmu äratav, et ta põgeneb,
tundeid mõtteid ei tõdend te,
kui kõnelen, küsitlen kust mõttelend,
üle üldse pärineb,
neis värssides, ei värise, sisemisest,
tehes välise, teile ehk äri see,
ei lepi autoritaarsusega isegi kui käsite,
teie mannetu käitumine on hädine,
daatumit määrides, kuuendat meelt vältides,
spekulatsioonidega mängides, peites, et..
jäledad te jätised,
hukatuse muusika taustal mängides,
käiseid üles käärides, kõik need tunded-ideed,
läksid eest, et vaadelda, tervikut,
ei madala lennuga endiselt ei leppinud,
asi pole selles kas midagi on või pole meeldinud,
kui selle tõttu tõde enam ei kehtinud,
see puu nüütseks tormi vihmas pehkinud,
mitte lehed vaid kajaka sitt teda vaid ehtinud,
lugema endiselt veerinud, propaganda adra alla,
jääb viljatu muld...
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud