TIKSUMINE
KELL TIKSUS JA MINA
ISTUSIN SOHVAL
VÕI DIIVANIL
VÕI KUŠETIL
VAHET POLE MILLEL
KELL TIKSUS JA MINA
ISTUSIN
VÕI LAMASKLESIN
VÕI LEBASIN
VAHET POLE MIS MA TEGIN
KELL TIKSUS JA MINA
VÕI TEMA
VÕI SINA
VAHET POLE KES
KELL TIKSUS
VÕI POMM
VÕI TAKSOMEETER
VAHET POLE MIS TIKSUS
TIKK-TAKK TIKK-TAKK TIKK-TAKK
PAIGALOLEK
Paigaltammujate sammul
eluunistuste püüded –
kadunud on ammu
lühitiivuliste hüüded.
Nooruspõlve tegudest
ei saanud kandev tala.
Omaenda eluteelt
sa libisesid maha.
Vahenditest polnud puudus -
malendeid ju küllalt.
Laiskusele kiitsid truudust,
ei nõudnud rohkem endalt.
Ehkki elus puudus vaev,
siis hetkeseis on sünge:
otsa saanud sinu aeg
ning tühjus matmas hinge.
isa värssidest
kui kurgus otsa saab
päikese hele sõõm
teel olen teise ilma
hing lahti laseb elu küljest
nagu oksalt leht kaob kergelt
päevast rõõm
kuis kardan kohtumist
Issand Sinuga silmast silma
kui igaveseks jään
ilma maisest kodust
linnulaulust haljast rohust
eha valust kase tohul
mul kõiksusega rääkida
tuleb igavikus lõputult
üksnes tema keelt
Kiirustad?
Kõik teadusuuringud kinnitavad
teadlased mõistavad- meie veel mitte
asulaisse ülesse säetud
kiiruse mõõtmise seadmed
nood mis posti otsas nägusid teevad
on hapra hingeeluga
Need mis pidevalt naeratavad
kui me korralikult liikleme
need on palju pikema elueaga
nende tervena elatud elu keskmine pikkus kasvab
Aga nood kes alatasa
kurjal ilmel meie kiirustamist põrnitsevad
paljud noist on depressioonis
on esinenud suitsiide
enese vigastamisi
osad löövad kõigele käega ja lihtsalt seiskuvad
Ei- mitte et aku sai tühjaks
lihtsalt jäävad tühja pimeda pilguga
post .....
Sügisel on mõelda palju
Sügis on nii ilus, kuldne,
nii kirju ja nii meeletu.
Miskit sügisel poeb põue,
suur meeleheide tulekul.
Sügisel on mõelda palju
suvest, mis on mööda läind.
Taga igatseda päiksesoojust,
mererandu liivaseid.
Sügist armastan ma palju,
tas on hingesugulust.
Inspiratsiooni allikas ta mulle,
puhtast südamest ma tunnistan.
Kukkudes....
ma kukun kehast välja
et ärgata taas iseenda uues kehas
selles vanas, mis on räsitud
vajab pesumasina puhastust
vajab tsentrifuugi
ja transformatsiooni
nagu ikka kuuvalgel ööl
käisid naised pesemas oma heledaid juukseid
veekaldal kivil istudes
armasta ennast ja maailm järgneb sulle
igale su teole ja sõnale
kui armastad, siis nad usuvad ja see loob pinnase
usaldusele
usaldusele,
mida on väga kerge murda
nagu teatritükis, kus aeg lihtsalt kaob
kui pole usaldust pole armastust nad väidavad
aga armastada võib ka ilma usalduseta
armastus lihtsalt on
ilma sõ .....
Tänu
Ei jõudnud tänu avaldada
et tutvustasid mulle
allilma koridore
kosmilisi maailmu milles
seigelda silmad pärani
ärkvel olles
ööd, mis olid täis
tehnilisi liialdusi
ja õhk oli paks testoseroonist
hõngu on
ka Aladdin sai oma vaiba,
et lennata kallima juurde
kuulvalgel ööl
Aga sa pole mu kallim
ega sultan
oled mu südame teine pool
mu südamesõbra analoog
ilma digitaliseerimata
perfokaartidele kirjutatud read
ilma hoolimata, et doktor
võiks kirjutada valeretsepti
coca-cola, fanta, sprite
telli, mis soovid:
olid alati minu mõdu
Lõpp
Rebased jooksevad üksteise võidu
ajades taga teineteise valgeid sabatutte
õndsust ehk ütleksid
valgusest paistab alati vari
isegi kui oled rambivalguses
kõrges palavikus
või oksekauss silme ees
terendab silmapiir kuskil kaugel,
mis õpetab:
oota veel
see pole lõpp
iga lõpp on millegi uue algus
Mõõdukus
Mõõdukus pole neile,
kes oskavad piiri pidada
vaid neile,
kes üldse piiri ei pea
lenneldes vabalt valutu tuleviku poole
tiibades kramp
oht kukkuda kõrgelt
on pots-pots-pots
ära taha olla ainult ladvaõun,
kuigi need on kõige magusamad,
magusaine; suhkruasendaja
lappes, mis lappes
tarokaartide ennustused
käigupealt taksojuhtidega suheldes
kingi veel üks pidu,
veel üks aine,
veel üks mälestus
kui armastad elu
kui sa armastad elu
armastad ka mind
sest ma armastan kõike elusolevat
kõike, mis hingab ja vajab toitu
on ka anorgaaniline maailm minule tuttav
need hetked kui hingata ei saa,
kui hing on nii hingetu
et sa ei saa ühtegi sõõmu võtta
õhku
sa lunastasid oma patud Issanda palge ees
isegi kui sellel pole nime
on Su nimi nüüd puhas
igavesest ajast igavesti
armastus päästab maailma,
seda peame uskuma
ja papsi raamatutest on seda hästi näha,
kuidas ta väikesele tüdrukule õpetab armastuse tähendust
need raamatudki kinkisin sulle
kuidas tegeleda ärevusega
mi .....
kosmosepoiss
minu kosmosepoiss,
kes sa igatsed lasereid ja kuulikesi
oma südamevatsakeste keskele
kes sa tead, mida tähendab tõeline armastus ja
tõeline igatsus
kes sa tead, mida tähendab olla
maailma suhtes ükskõikne
kuigi vajalik programmidele
ja elanikele, kes elavad seda teen tööd ja puhkan nädalavahetusel
elu
mul on olnud palju sõpru
ja ka mahajätmisi
aga sinust ei suudaks ma iial loobuda
isegi kui olime lahus, tundsin ma sind ja teadsin,
et kui süda peab murduma, las siis praguneb ka hing
et sinna saaks voolata veel enam valgust
abiellu minuga
abiellu minuga
sest sina tead, et olen allergiline ehtele
sinu selge siht
ja sõltumatus
märkamatus
ja nähtavus
paigalseisvus
vaevu liikumine
ja rahulik olek
tajun ja tunnen sind liiga hästi
oleme käinud seda elu koos juba maagiliselt kaua
meil on oma traditsioonivaba suhe
mida igatsesin,
kuhu tahan sinna tuled
oled mu majakas
vajad mind
kui mina sind ei vaja
sulle ära ütlen ja sind pikalt saadan
aga sa näed minust läbi
ja altaril süütad tule
armastan sind, kallis
Jääd me südamete valgustajaks
Merelõksu püüti Su keha
Muinaskuu ööl ekseldes vette
Õrnaks võbeluseks vaid jäid pinnale
Arg lainetus ja kadus seegi
Kuid Sa ei läinud...
Said valgeks liiliaks Ta sinistes silmades
ja tihaseks me aknail talvehommikuil
Said armastusest tulvil lauluviisiks viiulil
ja heledaks virmaliseks me taevateil
Jääd me südamete valgustajaks
Kuniks kohtume taas
Pruutkleit
Hommik sametklants ja säravkuldne
avab päevatrüginale linna.
Memm nii kookuspihtne, purumuldne
nõuks on võtnud kodust välja minna.
Mälestustekompsu sättis päeva,
ööstki poole. Nuttes kõhkles veidi.
Kauaks silmad ilmavalgust näevad...
Otsus lõplik, pakkis mõrsjakleidi.
Küll see palit ikka ramp on üll,
naaldub väravale- pole ammu käinud...
Hõikab:"Müia ruutleit, puhas pits ja tüll!
Vanaaigne, vähä päevinäinud!"
Astub härra kaabus, aadlitõugne,
peidab naerukurru silmanurka.
Nooruk žestis uljas, ropulõugne,
jõurab: "Mutt, tõid tä .....
suvest välja minemine
kui taeva alune
täis on suve hääbumise
nukrust meel igat õit
värvi lõhna kaua
lahkumisel tänus paitab
vaid olemise võimas sund
mis saatusel veel anda
et saaksid maitsta
sind hetke uude üle aitab
kanda toob ulgumerelt
ära randa
10.09.2022
*
meel hellub mõttest
kõigis aegades on olnud
kevad suvi sügis talv
räästate tilkumine
sulavee vula
paisub leheks oksal pung
hõõgub veres õite lumm
siis vihm ja pori
alla sajab märga lund
ent kõige selle kohal
päeva voolav
elu hoidev helde päikene
aja katkematu tulv
10.09.
.....
Suitsiid oli nii lähedal
Üks hetk käis maa ja taevas kokku,
minu hinge sees.
Kogu maailm purunes kildudeks,
süda suri sees.
Küll lükkasin valu endast eemale,
kuid ikka ta tuli mu peal',
kogu aeg hingas kuklasse,
ulgus mu südame peal
.
Olen kinnise loomuga,
kedagi ei süüdista
ei taha ma oma hingevaluga
teisi koormata.
Üks hetk hakkasin toitu pugima,
et toime tulla valuga,
kuid valu paisus suuremaks
koos minuga.
Mere ääres kõrge kalju peal,
istuda oli hea...
Taevas oli nii lähedal,
ringi käis mul pea.
Üksik valge kajakas,
ta ingli moodi näis,
mu pea kohal tiibu saputas,
süda s .....
Uus ajajärk
Ilma äärtpidi tiirutab
valvsalt üüratu lohe.
Aja hambumust ähvardab
muuta täielik kaos.
Tundmatuid teidpidi tulijaid
ehmatab sajandi ohe,
nad ootavad lõpmatust
suletud silmil vaikuse paos.
Jäämägi mureneb
vetevoo pilgaris tolmuks.
Laienev silmapiir
igatseb vabadust püüda.
Tippu ei ole,
on koskede avatud uks,
ainus pargaselt pääsenu
tulutult appi võib hüüda.
Elu ehedat värvi
jätkub vaid määratud ajaks,
sest pindmiste kihtide jäävus
on kahtluse all.
Kuristik annetab ohvrite hõikeid
sumbunud kajaks,
laviini kaob jäljetult
viimsena visatud pall.. .....
Esirinde kaevikust välja
Minevik elab veel praegu
mis meid veel eraldab
pole paremaid aegu
kui tinast sülem lendab;
ning ida - euroopas lõhkeb
tünn taaskord
turteltuvi lendamas kõhkleb
kui tõuseb kuradite hord;
kas sa näed teispool maad tara
tähelepanu vaja suunata
ära palju kära
sest on aeg rünnata;
Refr:
ja meie esirinde kaevikust välja
me lähme, me lähme
ja meie esirinde kaevikust välja
me lähme, me lähme, me lähme;
pole vahet, mis su poole lendab
sa sõdid alati
ratsamees kõigiga siin kondab
jälle verd väljakul valati;
iga päev ja ilm
kaks riiki omavahel kakleb
.....
Pisike hetk
Ühest pisikesest hetkest saab suur,
kui mõelda ja oodata seda,
see olemuselt pole ehk uus,
kuid meeldib seda tunnetada.
See pisike hetk, mis nüüd suur,
annab indu ja edasi viib,
olles toeks õhtul või hommikul,
kui miski elus pidurdab Sind.
Pisike hetk kasvab suureks,
olles unistuseks nüüd Sinu teel,
sellest hetkest nii mõnigi kuuleb -
nii unistused täituvad veel.
- Tarmo Selter -
2022
Sügismuusika
Hiiliv sügisenukrus
mus tiksub kui metronoom,
ta kulunud pendel
vaikust laiali laotab.
Tuulelaul pilvekukrust
ergult lippab kui metsloom,
viimsed lehed kui ended
raagund okstesse laotab.
Külmast lõdisev tohu
tuulepesisse voolab,
vihur pillutab oksi,
luigehüüdeis on rutt.
Katab nõlvad ja lohud
harmjas tühjusestoola,
rähni asemel toksib
vihma lõputu nutt.
Kui oled haiget teinud teisel
Kui oled haiget teinud teisel
ja susanud mürgisel noolel sa,
siis olla halb on su enda hingel
ja rahu raske leida.
Kas tõesti hea on valada
oma viha võõra selga.?
Kas tunne on siis mõnusam,
kui laadid viha teise peal?
Kui sul solvangutest küllalt saab,
siis seisa peegli ette.
Vaata, kas näed tõde seal
või on see meelepete.
Peegelpilt ei valeta,
ta hääletu ja tumm,
kuid mõtteid sinus...
äratab ta küll.
Pärast olla on nii hea,
kui leidsid enda hinges vea.
Nüüd võikski õnnel hõisata
ja rõõmsat meelt jagada!
Tänapäevane
Ahnus lehvitab tumedaid tiibu,
lahtub kiratsev tõemuinasjutt.
Valelimukas tihedalt liibub,
südant läbib liimligane jutt.
Muutuv siseilm ei tunne häbi.
Hingeprillide peegelklaasist
korraks kiirena sähvatab läbi
mõte tabude välkmiraažist.
Kustub tõelisus hulluseuimaks-
lekib tundeid sünk kurjuselaev...
Uppuv lootustäpp plingib end tuimaks...
rinnus pilgeni mürgiveekaev...
Ja need haisevad
Töö juures kõht koriseb
ja saab vähe sitale
nii mu pahameel möriseb
et oleks pääsetee kannatanule;
peeretada on ohtlik
tulla nii hilja võib sitt
olukord on tontlik
mõtlen: "Oh sa vitt...";
pärast tööd kodus viskan
trussad mõtlemata maha
õhtut edasi jätkan
aga sellega tegin mainele paha;
sest laupäeval, kui pesu sorteerida
ema kõike duširuumis uurinud
äkki sai observeerida
et olen ikkagi alukaid roojanud;
ja sellest pruunist laigust ei näe läbi
nüüd emal on silmad vees
sest tal on häbi
et täisealine poeg on kakatriibumees;
andsin .....