Kui kord kunagi kohtume jälle
Kui kord kunagi kohtume taas.
Ja sa tunned mind ikkagi ära.
Siis silmad sa tõsta võid maast.
Ning mu südames teha võid kära.
Ma ei unusta ära sind iial,
ei eales ma lahti ei lase.
Hoian kinni ma kõigest mis oli.
Ning mu mõtetes leidub sul ase.
Aastaid läinud on mööda nii palju.
Aega kahjuks ei tagasi saa.
Aga pole ju hilja meil liiga,
et veel elada saaksime taas.
Palun midagi uut selles elus.
Mis silmad taas lahti mul teeks.
Mida oodata, tahta ja tunda.
Et põleks tuli mul südames veel.
Tahan hirmu ma tunda su ees.
Sinu küüniseid tunda ma nahal.
Minna sinna kus lõppevad teed.
Tahan olla ma üdini paha.
Olla vali kui teised ei räägi.
Ja tasa kui karjuvad kõik.
Vihast rindu sul torgata täägi.
Et kord läbi saaks sinugi lõik.
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud