Nähtamatud Võlad.
Taevas on täna nii kaunis ja sinine,
aeg on juba küllaldaselt hiline.
Kuid igatsuse sunnil ritta sean sõnad,
et tasuda tasumata nähtamatud võlad.
Võlad, mida pimedast nurgast häälekalt mööndi,
et lõpuks seadma sammud pean õigesse vööndi.
Kas vaevudki iial neid hoolega valitud ridu lugema,
midagi vastama või üleüldse sellele mõtlema.
Sellele mõeldes hakkab taaskord ahastus hinge pugema,
hoolimata tungivast tahtest, ei hakka ma midagi ütlema.
Kuid siin, sügaval sisimas ma seda enam ei talu,
ma lihtsalt ei suuda seda enam kannatada.
Südames lihtsaks ja odavaks täiteks on valu,
mida ma ei suuda enam mitte millegagi summutada.
Ma ei taha seda valu enam naeratuse taha peita,
ma ei suuda pisaraid enam nii lihtsalt kõrvale heita.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Maivis L
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: MaivisL (Maivis L)
- Lisatud: 20/04/2021 13:40
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 3184
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud