Eesti mees on naisekandja

Eesti mees on naisekandja
olgu tütarlaps või eit
annab seljas veidi tunda
kerge üleõlaheit

Joostes kannab kalli koorma
teadmata ehk täpselt kuhu
olgu pisike või suur ta
kingitul ei vaata suhu

Olles üsna kodu ligi
mõistab saagi nuukse hukka
pühib pärlendava higi
kallimale juuksetukka

Nüüd ent naine nutuvappes
väänleb porri maha õlast
jookseb vägi kärbseid tappes
lahtisui ja pärib võlast

Kaotab aarde künnivakku
röövel muda sisse maha
pääseb vaenlase käest pakku
muidu parkinuks tal naha

Nukra näoga norus peiu
kirub kuusetukas ennast
viisid mudaehtes neiu
isakoju mitu vennast

Neidki õhtul nukra silma
vesistades öösse sihib
on nii lootusetult ilma
millal taaskord teda jahib

Seekord pooleli jäi töö veel
pillas kandja tühjaks pihu
tuleks veelkord tugev röövel
kannaks öösse meeled ihu

Hiiliks ise hilja õue
röövlile end sihiks seaks
minnes pistaks vile põue
kaua otsima ei peaks

Taaskord mehe kodupaika
õndsal ilmel õlal sõidab
kärmelt kodaraisse kaika
viidav jälitajail heidab

Mõlemad on lõpuks rahul
üks on võtja teine andja
õnn on mõlemaga rahul
eesti mees on naisekandja

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard