Suure segadus-meeletu igatsus
Minu sees on suur segadus
suurena laiali tunnete väljal
Killud hetkedest puistatud
ümber minu- osad neist on ka Sinu...
Osad neist on ka meie
ja see kõik segi paisatud sai eile
kui läksin ära, suur õnne mu sees
kuid ajaga muutus see pisarate veeks
ja ma ei leia rahu, sest astusin tunnete vastu
kuigi oleks tahtnud olla hoopis siin...
Ajas, majas, sinu olemise kajas
Lõputult kümmelda tunnetes
lõputult hoida embuses...
Minu sees on segadus ja see ei lähe niisama ära
Kuid selle varjus kõnnib igatsus
meeletult suur...ja nüüd kõik sajab
Sajab vihmana alla, nii aknalt kui taevast
Sulle kirjutan ma laevast...
Minu on sees meeletu igatsus!
Kas kuuled?
Selles on sees sinu huuled...mis ütlesid
Ma armastan Sind ja segi läks kõik mu seest
ja ka hing...
See jäi seisma, peatus korraks ajas
Peatus ootuseks-lootuseks
ja seda veel kajab
Kajab kaua mu sees, kuniks päriselt
kohtan sind uuesti!
Nüüd ja praegu, just selles ainsamas ajas
seal platsil või tee äärses majas...
Või puu rüppes, sametiga kaetud kardinate taga
Ma näen sellest und, aga mu Hinge veel ei maga
Sest ta on sinu ja minu juures
Nii nagu ka mu mõtted on seal-
kus südamelöökide kaja...
ja see mind enam segadusse ei aja
sest mõistsin mõistmatut-salaja varjatut
Palun söö ära mu elu! Palun joo ära mu valu!
Palun, kõik see segadus on laiali
laotatud Sinu jalge ette
sest siis ma tunnen, et ma pole selles üksi
ja sa aitad mind...
Korjata kokku neid tunnete kilde
ükshaaval, vahest läbi nende mind vaadates-
soojade silmadega
Igas killus on igavikuline maitse ja mälu
Tunne, mida sõnadega ei suuda kirjeldada
tunne, mida mõistusega ei juhi
Suur tunnete kildude heinakuhi
Suve soojast lõhnast ja aasast
Kus noppisime pilvemaastikel lilli
Kus käisime jalad villi, kus torkis hein..
ja kohati lõhnas ka ristikhein...siiani lõhnab!
Kõik Sinust minu sees, Sinu järgi!
Järgi luuletajat
