Kuu loomise faas

Sel öö kui ootasid Sa Kuud
Kuid tuul vaid tormis tõi sul lehti
Ja läbi pisarate voo sa mõistsid,
Miks ei kehti need reeglid, mis Sind sidusid
Mõistusega kinni
Ajades su tunded keeristena ringi
Sa hingasid koos pisarate tulvas
Vihmasegust nuttu
Ja südames oli igatsus,
Et kuulda minu juttu…
Kus oled Sa mu Kuu
Sind ootan mina Päike
Me ei julge Sulle öelda
Et see armastus ei ole väike…
Ta ei mahu enam mu sisse
Ajades igalt poolt välja
Kallis Kuu, kus sa oled
Tule ometi pilve varjust välja
Ja puuduta mind oma kiirtega
Õrnalt näost ja kõhust
Ma juba ammu elan ainult sinu õhust
Jah, Kuu sinus on palju mida soovin ja tahan
Sinu sülle end peidan
Ka siis, kui ma magan
Sest sa oled olemas mu jaoks
Ma tean ja ka sina
Mina enda omaks pead-
Ja ka mina
Ma tahan olla su vari…
Kes sind katab ja oma tunnete tormi
Täiskuu ajal sind matan
Sest minus on sees nii palju ja samas ka nii vähe
Ma ei taha muud, kui sa ainult ära ei läheks
Ma tahan et oma lummusega
Vabastaks sa mind ja minu hinge paelad
Ja a lihtsalt ripuks sinu kaelal
Nii et süda oleks rahul ja soe
Nii et hingetundes õnnistus mus poeb…
Meie sisse, Kuu mu kallis Kuu!

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard