27.08.21

Sa läksid jälle, seekord polnud selles leina
Ning tunne nagu jookseks peaga vastu seina...sest midagi ei ole teha,
kui lähed ära üle maa ja mere..
värisedes vaikselt üle kere...
sest sinust maha jäi minusse armastuse jälg...
See on hullem , kui laevakajutis olev nälg..
See on lõpmatu igatsus
Su järele päevas ja öös..
Nüüd tapan end koormates päeva töös....et ei mõtleks
Nii palju kui sind pole mu juures, lähedal sosistamas kõrva, mida sa tunned
Et välja saaks öeldud ja tuua..
Kõik need lilled ja smuutid , sushi ning tarretis vahus..
Igatsus mu sees, kui oleme lahus.
Igatsus ja lootus,
Et ükskord jälle sa tuled,
mitte suvel vaid sügisel,
Vihma kuis kallab,
või ehk päeval kui maas juba hallad....
Ja oma kuumade kätega
paitad mu põski ja palet...
meie vahel pole kunagi
Ühtegi valet...
Sest siirusest armastuses
Laulab süda ja hing...
Ainuke keda tahan...hüüan tuulde...Ainult Sind.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard