Kauemgi veel..
Sa ütlesid kuis armastad
Sa mind ja minu huuli
Kuis hingad lõhna
Hoides kaela ümbert kinni
Veeretades kätes ruuni..
Mis saatusena teele tunde
Suure tõi ja see kõik
Mind jalust maha lõi..
Ma kukkusin ja sina minu sülle maandudes unistama jäid
Ja mina vaikselt silitasin
Sinu juukseid päid.
Õrnalt, läbi sõrmede
Sasinal sosinal voolasid tunded, tuuletiivul keeristena
Lõid värisema kehad
Mis vappusid armastuse puudutuse ilus, mis kajasid
Tunnete kasvavast kajast..
Sinu hingekoja pühamusse
Kirjutasin leegitseva käega
Soovi ühineda sinu
Naiseliku väega
Et olla sinuga üks,
Nii nagu tahtsin
Ma seda oma unistuses
kallis Sina. Sinu ette
Laotan oma Mina
Sinu ette laiali laotan
Ma end, et teaksid
Mu mõtteid, tundeid ja taju
Ja seda kuhu kadus mu aju..
Kui suudlesid huulile oma väega
Ja pigistasid minu käsi oma käega...
Ma tunnen siiani su puuteid
Oma rinnal, põskedel ja huultel...tunnen järellainetuse kaja...tunnen seda seni
Kuni jälle tuled mu juurde
Tuled öös ja päevas....tuled
Sest tulemata jääda sa ei suuda....nii ka mina
Ja miski seda ei muuda..
Et armastsme koos me
Ühel samal ajal
Ja südame hinge sunnil
Armastame üksteist
Ka elu viimsel tunnil.
Armastame vaikuse kajas
Sosina kumas, lõhnade maitses, üksteise armastuse kaitses.
Sest on mida hoida meie mõlemi käes, nüüd ja homme,
Kauemgi veel...veel...veel
Südamega raja teel.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
keelatudA
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: keelatudA
- Lisatud: 03/09/2021 06:19
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 544
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud