Kreeka jumalanna

Kui vahetub nädal oo see on õud
Sest päevas sa kadund
Ja öös oled läind
Ja tundub, et terve igavik
Pole sind näind
Kuid äkki vahest ka veab
ja sul on aega minu jaoks veidi
kapist välja võtad kaunima kleidi..
Selle, mis meenutab suvele sind
See mis meenutab kuis kohtasid mind..
Elu…kirevalt kaunis, mis
vahest on minu jaoks hall
Sinu jaoks norm…
Kuid siiski tajun, et seda öeldes su nägu on morn..
Sest sa tahaks olla ju seal,
Kus olen ka mina
Sa tahaks heita enda seljast lina
Ja vabana karjuda
Joosta ja pöörelda nii kuis ise soovid
Sügis taevast on läinud kõik suvised toonid
Ja see külmus pressib igalt poolt õue ja põue
Enda sisse peites oma kõue…
Mürina kaja sa lased siis valla
Kui akna taga juba teist päeva kallab
Vihma, mis näolt peseb kaunima suve
Kaasa võtab päikese jume…
Aga juba homme..ma lähen Rhodosele
Ja viin sinna lilli ta ilmatu suurte
Jalgade ette
Mõnuga hüppan sooja vette
Ja silitan oma keha
Kreeka tuules ja vees
Ma tahaks, et sina oleks kõikjal mu sees.
Siin…Kreekas..Siin soojal maal
Ma sinuga rannas päikeseiiri loeks
Ja ma tean…sa oleks alati mu toeks
Kus iganes käime, kas
Poes või sumisevalt turul
Või hoopis mäenõlvaga kurul…
Kivisel kingul, paljaste jalgadega
kivises liivas…kivises liivas
ma ootan su naeru ja
tugevaid käsi, suudlust ja
kallistuste tormi
Sinuga koos ajan oma keha vormi
Et olla jumalanna sulle
Kes sa armastad mind
Ja tea, et ka mina alati sind!

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard