Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Ainult Sina

Vajutan mõra taas siledaks kiviks
Varjutan järvevee eredaks sinaks
Leegiga kirjutan vee peale nime
Mulle mis püha ja sulle nii tuttav

Ei, sa ei tea minu lummavat maailma
Pole sa kuulnud ta mahedat kaja
Õhtu eel hämaral kastesel ajal
Tallatud heinatee kaebuse najal

Teegi on üksi ja vaevas kui lookleb
Ristides jõge, mis järvesse voolab
Teeäärseid kive ma kuhjaga korjan
Kuldsesse liiva neist ehitan torni

Sinna ma vannutan põleva hinge
Südame peidan ja hinguse tõmbe
Möödudes minust et eales ei reedaks
Armastus sõprust, mis põimib me teesid

Nii las see jääda, nii las see olla
Nii ükski valu me vahele torma
Kui olengi lapsik, siis andesta, palun
Sest rohkemat elust kui sind ma ei vaja

— Lihtsalt Olen
1
06/07/2012 Armastus

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

Lihtsalt Olen

Kasutaja IgiHaljas profiilipilt

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Info

  • Autor: IgiHaljas (Lihtsalt Olen)
  • Lisatud: 06/07/2012 19:49
  • Kategooria: Armastus
  • Vaatamisi täna: 0
  • Vaatamisi kokku: 2198
  • Kopeeritud: 0


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud