Liivamägede päike

Ma rannas lesin
Päikese ja palmi all
Soojal maal võtan vanni
Praen end pruunistades
Soojus paitab kanni
Just nagu sina silitaks
Seda oma käega
Ja lausuksid sõnu mis
Öeldud on väega...
Ma armastan
Su keha ja neid jalajälgi
Sinu Kalvin Kleini
Punase trikoo all olevat naba
Seda nähtamatut
Seksikat kleidi saba
Mille jätsid ulakalt toolile
Visates nõtke käega
Joostes randa
Saades üheks liivamäega
Liivamäe kullas ma päevitan
Püüdes kehasse
Päikesekiiri...
Tunnet nagu puutuks sind
Mu sõrmed, huuled ja keha
Nagu puutuks sa mind
Minu silmade südame tagant
Ma lõdvestan end
Võttes kõike nüüd vabalt...
Sest ma tean, sa ootad mind
Tagasi pruunina enda juurde
Suudlusesse suurde..
Kuhu kadusid tunnid ja teadvus
Lõputuks ajaks ja sina ja mina
Ja meie...teadmata ajaks.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard