Tänapäev..?
Kas on Sinu südames siis nii palju kurjust ja julmust?
Et naudid ilma kaastundeta, kui keegi kuskil kannatab?
Kas sisemuse täiteks oled palunud isekust ja külmust?
Miks siis tegelikult öösiti, Sa pisaraid patja summutad?
Need, kes sellised olla tahavad ja on, ei ole inimesed,
nad on tühjaks imetud jäänused, täiesti läbipõlenud.
Peaks rahast ja asjadest tähtsamad olema ligimesed,
kuid seda oleks vist liiga palju oodatud, olen mõelnud.
Tänapäeval, kus tähtsamaiks on positsioon, raha ja võim,
Tavalisel südamega inimesel, kellel ei ole pungil rahakott,
Avalikult ja salaja, saatjaks talle kaasas on naer ja sõim,
Põhjuseta häbist, tekib soov endale pähe tõmmata kott..
Et mitte keegi Sind enam ei näeks, nagu siiani ei ole näinud,
Hakkad iseennast häbenema, leidmata päästvat suunatuld.
Millalgi leiad end mõtlemas, kui palju on aeg ikka edasi läinud,
Ja miks isegi nö võitmatule, on ainus pääsetee kohev maa-muld.
Maivis L.
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud