Minu kapriisne sügise

Sügis äkki pööras ära
raputas mind sügavalt
Minu meel ei muutund sellest
Sügis,oled naljakas

Kord sa sammud kuldses kuues
kõigil vastu naeratad
ilu enda ümber luues
Sügis- minu kapriisitar

Tihtilugu oled pilves
hämarus siis võtab maad
Poolenisti pisarates
kurvastan koos sinuga

Täna tuhin on sul minna
udulooris lennata
Varsti aeg sul ongi minna
Miks muidu nõnda tuuseldad

Ikkagi sa kallis mulle
kuldne, hall kapriisitar
Vaagen täis on sügisande
Aitäh,et oled olemas;

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard