Haldjalikult lapsik
Näha kauneid,
punavaid põski.
Imelise naeratuse
läbi udutava loori.
Purunenud mustad,
müürid silme ees.
Halvad patud,
mis põrgulikult keelatud.
Üle siniste silmade,
leekiv tuli sätendav,
madaldab kaunimagi,
rohelise heinakõrre.
Valge kahvatu piha,
mis nii lumi valge.
Paljastab iga detaili,
sel sametisel ööl.
Lumekad juuksed,
lendlevad läbi tuule.
Päike soojendab lume,
andes pruunika jume.
Madal hääletoon,
nii kaunilt õrn.
Tasa vaikselt püüdes,
mõnuleda pilve pehmuses.
Lind nii magusalt,
laulab läbi taeva sina.
Vaikses metsasalus,
lendleb liblikas.
Paitab pehmeid
valgeid karikakraid,
hellalt kuulata sõnumeid,
vaikselt hüüab tuul.
Juured, kus tulnud,
vanas raudtee jaamas.
Kaunilt sinavate lilletega,
kaetud lõpmata aas.
Karget lund,
sõnaosavalt range luik,
pingsalt valvab,
õrna külma jääd.
Mahedalt võtab kaasa
puhtad tunded,
hoida igavesti hellalt,
purunematuid sidemeid.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Therese Eliise Allekõrs

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: PisikeLiisu (Therese Eliise Allekõrs)
- Lisatud: 28/07/2012 14:59
- Kategooria: Armastus
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 2297
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud