m4
tahan vabandust paluda teilt et ei sobitu et olen enesesse kolinud
eluline koolitus kõigilt et saada eneseks nüüd siin vedelen veeni vere sees
ennast veendes kohates teid erinevatel eluteedel
panite kül väga peenelt kui kauaks seda kestis veel
üks kaob teine tekib samma patta mida keetes
ületaob ei kao ta igavikku peksleb kõigil sees
ei suuda enam reisida ennast reetes
tormistes vetes kõik on ootamattu
pinnalt põhja laskund riimikunsti paadund
pole ma palju palund aga ei oska teisiti suhelda
selleest saan ma sugeda ei oska teile pugeda
neid samu ette taha kirjutatud tekste lugeda
kui julgen ma
kui julged sa
arusaamatus tunnetest tuleneb sõnadest see rääkiv hääl peas tugevneb
teate isegi mis ja kuidas aga ikka arvavad et iga üks omaenda jumal
kuna see jutt peas on seda luband
istun vaatan lakke tühi tuba
vabadus tuled sa kuna
kuigi ma olen rumal märkamatta et siin on ta juba
iseend isekalt nuuman sestap olengi omal kohal
ülesse alla vahet pole ikka see elu olemas kurb või tore
kõik see vist ongi igaühe koorem
oled sa vana või noorem
looming ongi toores
ilus on see et saan nautida kõikke mida elu pakub
tore on see kui siit lahkun
ei taha olla vanaks jäädes manduv lihtne muidusööja
kes pisarates kellegi jaoks töötab
lihtlabane polt käega lööja
ihne koll aka looja
Järgi luuletajat
