Eemale lükatud
Aidata vaid tahtsin sind,
hindamatu on su hind.
Tahtsin näha silmis sära,
aga armusin ma ära.
Tundnud seda polnud kaua,
üles kaevasid mu haua.
Kuhu matsin õrna poole,
Armastuse ja kõik hoole.
Armastada ma ei suutnud,
ei usaldanud ega lootnud.
Minujaoks sa liiga hea,
sammud eemale nüüd sea.
Ja keera ära oma pea,
muidu teen ma jälle vea.
Olen ammu surnud seest,
vajad tundlikuma meest.
03/09/2012
Armastus
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud