Seisund
Ma ei taha hulluks minna.
Jaa, ma kardan. Üksi olles
õhtul, võõras elukohas
kardan kellaseiereid.
Oo kui suured on mu soovid:
tahan kirjutada ära
ühe elu nägemuse.
Tulitab, leegitseb, taevas
põhjatu vanadus.
Kiljatus
pominaks saab.
Kodumaa pealinna ääremail
seisan ja kohtun ööga ---
pimedus tuleb mu sisse;
helendav pimedus.
Läbipaistev pimedus.
Ebamaised aiad
lõhnavad, unustatud hetki
tuues elavaks
praegu, praegu.
Ja ma hüüan sind
ja ma ütlen sulle kes sa oled:
Sa oled mu teisik.
Ja ma palun.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Vanavara
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Juhan Viiding | Lisas: Vanavara
- Lisatud: 02/12/2021 21:20
- Kategooria: Varia
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 683
- Kopeeritud: 6
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud