Kaotati. Ei leita. tuleb ise välja

Kell näitab kehtivat aega. Päike ei hooli sest, ega kuu, kelle kumerus
oli öösel vasakult valge, siitpoolt vaadates, mõistagi. Siitpoolt.
On niisiis aastaaeg. Isegi nahkhiir kuuleb, et südatalv.
Seega siis 22. juuli. Üheksateistkümnes sajand, pluss-miinus 88
aastat. Kaheksakündseitse.
Munad tulevad poest, alevipoest, kui on; piim pudelist - on!
Juust Pealinnast. Sain Emmentali!
Emme! Issi!
Rannarahvas, mererand. Merepiir. Ka paadialusel puudub paat.
/Oma väikses valges paadis ja nii edasi/
Jäälõhkujad, külmutustraalerid toodavad kaugetes vetes.
Tuhanded mehed ei tea, kuhu panna oma elu, käed ja silmad.
Selja taha?

Mõelda, kui vaikne, issand, kui ilus. Niiinimtühi. Vanatühi.

Kõik need aastakümned. Kirjanikenike kujundikski kõlvanud.
Piiririba, piirivöö, piiripealne. Piiritusevedaja.
Piiri-pääri pääsuke.
Meil piiriäärne tänavas - /küll kuis/nii armas olisee. Oli-See.
Õli-See. See on See Wald, kus minu häll!
Piirikivi kiviktaimlailuks, tiluliluks.
Kus Kala on?
Kala on vait tõesti.
Kala kauge, kättesaamatu kui Põhjatäht. Kaugel, sügaval kättesaa-
matu.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard