Gaseel

Erootiline võim on antud õnnetulle
õdangul rusika ta tõstab tõukab tulle

poolkuu Laulma ta ümber valjuvad siis raalid
peakohal tal kui hulle täppe tiirleb kulle

Sõnul mida ta poetab suust on pehmed sarved
keeb veres tõuseb ajju üles jutumulle

Kes teda armastavad pimedaks neil silme
ees lööb ja numbreil nende täos on palju nulle

Tunneliks nullid nihkuvad üksteise ette
õnn kaasa sosin õhkub uidab valgeid pulle

Vaikselt nad ummistavad tunneli kas näed mind
üks sahin kostab vaid ja kriiksub aerutulle