SÕPRADE LAUL NR 3
Minge, ma ei tule veel.
Tule peale tõstsin vee.
Olingi ehk liiga kaua teel.
Piilun aknast väheke,
kuidas te seal lähete.
Sügisel on õhtud pimedad.
Kõik, mis alles jääb, see paistab praegu siit:
hetkeks peatusite. Ei ? see ainult näis.
Mõtleme, kas miski maha jäi.
Või kuidas meil see asi täpselt käis?
Jään veel hetkeks vaatama.
Pilguga teid saatma ma.
Pimeduses hõõguv sigaret.
Kõik sai nagu öeldud vist
keset pikka vaikimist.
Tee on kitsas, kraavid täis on vett.
Kurb on ainult see, et rõõm on nõnda suur:
vaatan ringi toas ja kedagi ei näe.
Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo
ja homme üle läve ma ei läe.
Minge, ma ei tule veel.
Kõik sai nagu öeldud vist.
Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Vanavara
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Jaan Tätte | Lisas: Vanavara
- Lisatud: 08/12/2021 07:49
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 514
- Kopeeritud: 4
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud