Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Helmi Sell

Olin kahekümne nelja aastane neitsi,
kui rukkimasindamise ajal
Kaarna Arvet, too ilus poiss,
mu õlekuhjade vahele meelitas.
Pärast näidati mulle eluaeg näpuga.
Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid
ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse.
Manivald sai õpetatud loomatohtriks,
võttis naise ja ehitas alevisse maja.
Ma kandsin neile liiva.
Poeg oli ilus ja kuri,
mini oli ilusam ja veel kurjem.
Maja jäi kitsaks, nii kitsaks,
et panin käed rinnale risti
ja kolisin siia, nende mändide alla.

1961

— Vanavara
14
08/12/2021 Kategooriata

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

Vanavara

Kasutaja Vanavara profiilipilt

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Info


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud