Malague?a

Surm astub
sisse ja välja
kõrtsi uksest.

Kitarri keelte
sügav tee
mööduvaid musti täkke
ja tusaseid inimesi kannab.

Ja soolane hõng
ja naiseihu lõhn
palavikustes nardides
mere rannal.

Surm astub
sisse ja välja,
ja välja ja sisse
astub surm
kõrtsi uksest.