Hõbedased kuljused

Nii kavva, kui sa'i tule, laulan sust --
sul on üks imeilus väike asi must,
diskreedi koha soojain voltiden
ja kaksiti käib kokku poltiden.

Ma ikka mõtlen: pean ootama
või vaatan jo, või pean vaatama.
See jagamatu asi ikka sust,
see imeilus väike asi must.

Ja mitu korda avatlesid sa
so musta saladust mind vaatama.
Kuid mõtlin: suurim olema saab lust,
kui veel, kui veel ei ava seda ust.

See saladus, mis ilusaim on sust,
see jäägu kavvaks avamata must,
diskreedi koha pehmein voltiden
ja kaksiti käib kokku poltiden.