Ilmutus II

... Nüüd viska raamat, mine, inime,
End anna uulitsate vangi,
Joo silme flirti - vaatle naiste mängi,
Näe alkoholi nende poose taktis,
Ses janund keha kupelduse aktis
Vaim päästa valla: tarkus tühine,
Mis filosoofia?! Oo parem ühine
Sa iga pilguga, mis armu jahil,
Las ihar-naisi nõrke käte vahel,
Ja himune, käi tugev - sirgel sammul
Sa kergi daame - viirastuste kannul...
Oh viska raamat, mine, inime!...
. . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . .
Nii kõndsin - segane siidkõrte õõtsvas kihas,
Oo, tarret veri, hangus iga lihas, -
Surin luine hirnudes, oo, mastodont!
Mind tabas õlast tema sõrme kont,...
Eel peegeldavat vastu porduilma,
Kaht nägin neelurtiirast cafe silma,
Ma puiklin, sõnus täitsa abitu,
Kui vis-a-vis kokoti kakadu...
Noh, viska mõistus, mine, inime!...

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard