Introduktsioon
Arg astun templi - vaene piligrimm,
Jäänd veidrais nägemusis linna järge linn,
Kust saadeti mind ikka edas, edas -
Mind miski askus käsi pidi vedas.
Su kotta jõudnud, tolmund purpurrüüd,...
Mis karjatus, mis imetluse hüüd,
Kui altarruumis, pühapilte kohal,
Naist ilust jumalikku nägin tiigri nahal.
Ei ühtki lühtrit, - ainult keha valgus,
Nii põlvitasin tarretund Su jalgus
Täis igatsusi - palveid, elujanu,
Kuid enda avalduseks - ei mul olnud sõnu.
Ja uuest, hirmund, kisendada tahtsin...
Vaskkujuna, kurttummalt kaua vahtsin
Su võidusäras jumend palge,
Mis oli kahvatanud enne õitevalge.
Kui viimaks argund sõnad, soovid salmis,
Sa olid andund juba suudlusvalmis,
Mu's uued avatlused tõusid, - piin, oh
kannatus!
Kui raske kanda nimi - Barbarus.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Vanavara
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Johannes Barbarus | Lisas: Vanavara
- Lisatud: 08/12/2021 08:18
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 360
- Kopeeritud: 1
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud