SUUREST HAARDEST

Terita kui kotkas pilku, võrdle merd ja vihmatilku,
otsi, küsi.
Leegi ees, mis helevalge, vaatle keset loitvaid halge
süsi.

Raiu ikka tervest pangast, püüa lõpetada kangast,
kuigi tõrkjad
tunduvad su mõtted noorelt, nagu marjadki on toorelt
mõrkjad.

Kuula kumisevaid kelli, rinda lapselikult helli
viise varu.
Kuid su laulule kui krooni andku oma helitööni
maru.

Nopi suuri teri kõrtest, kõigist elu surutõrtest
rõõmsalt maitse,
aga kindlalt hoides piiki nagu sõdur haldjariiki
kaitse!

Kilbi keskel kiiri koonda, kuumas tapluseski moonda
kullaks vaske.
Kui sul võiduks puudub rangus, olgu vähemalt su langus
raske!

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard