LAUL EESTIST.
Õudne kui needmine ajalugu,
maha tallatud jõuetu sugu,
Kõverad, küürakad vaevakased
juurtega, juurteta mädasoo mülkas.
See on Eesti.
Kes küll kuivatab korra neid soosid?
Noorelt ju närtsivad põskede roosid,
roostetab tegude haljas teras.
Rängalt rabavad hallaöö piitsad.
Oleme Eestis.
Kes küll heledalt naerda siin suudaks?
See, kes mured kõik rõõmuks muudaks.
Koorma all kummarkil õhkab elu
veel aga Hädaoru küla kohal.
Eesti elu.
Hundipajud, pedajapalud...
Teistviisi mühavad tammesalud,
teisiti viinapuulehestikus
lõuna taeva all kostavad laulud.
Eestis sajab
hääletult roosteudude märga.
Ei siin haljast loorberipärga
vajuta keegi lauliku pähä.
Saatustest troostitam sündida
laulikuks Eestis.
Laulame tundes, et varakult kaome,
siia neetud soo sisse vaome.
Millest aga unistame, surmalapsed?
Paremast teistele elupäevast.
Eesti päevast.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Vanavara
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Gustav Suits | Lisas: Vanavara
- Lisatud: 09/12/2021 14:25
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 755
- Kopeeritud: 8
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud