SÜGISEPÄEV.

Vaata: see on sügispäike.
Madal päike! Kõrgeid käike
kevadel küll taevas astus.
Vaibumas nüüd särav vastus.
Sääl, kus haljaid pärgi tehti,
koltund lehti, langend lehti
kuldab põiki-kiirte läike.

Vaata: see on sügispäike!

Sügis, sügis, vaikne, valju,
rinnas hääli helab palju.
Kumisevad Toone kellad
hirmsad, armsad, õudsed, hellad.
Üle laane, üle luha
kostab mere, mere uha
vastu halli ranna kalju.

Sügis, sügis, vaikne valju!

Kuldsed tõed on elupuudes,
viljad küpsnud sügiskuudes.
Kehast viirg käis läbi vilu,
kohutav on sügis-ilu.
Ruttu tõtsid, ruttu rauged,
need on saladused kauged.
Ah, nüüd tunnen lihas, luudes:

Kuldsed tõed on elupuudes!

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard