TUULEMAA: III.
Maa-ala eluks ahtakeseks muutub
ja tagaaetud, sõtkutud mu au.
Mu silma kannatuste rada puutub.
Ja pisar, klaasitanud, üle lau
kui tuleleilis jäises palge uurdub,
teed teist, kristallist, tunnistab mu sau.
Maa kitsaks jääb, kuid ümber taevas suurdub,
nii üksilduses läheb vaimu tee.
Hing üli-maise armastuses juurdub.
Ei olnud loodud ennast müüma see,
maa võitmiseks end laskma lingutada,
või sütitama kodu vaikse lee.
Ei siis ka käsi tule ringutada,
kui katkeb eluks viimne hädasild.
Jäänd järel Tuulemaale pingutada,
jäänd talvetaeva puhte, kiirtepild.
6
09/12/2021
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Vanavara
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Gustav Suits | Lisas: Vanavara
- Lisatud: 09/12/2021 14:34
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 251
- Kopeeritud: 1
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud