Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

OOTAMATUSED.

Õrn, häbelik su hing mu poole huljus –
kui teiselt rannalt suudlesin ma sind.
„Pead enam, enam armastama mind!”
sul arm ja hirm ja uhkus silmist suljus.

Kuid poolikkuse õud mu südant muljus,
ei jumalate urja maitsnud rind.
Kurb üksildus nüüd oli huulte hind
ja meeltes kõlas kaduviku kuljus.

Sa surusid mu kätt siis sõnatult
ja läksid: paistsivad su kitsad pihad,
su siniloor maiõhtu kulla seest.

Sääl äkki nool, ei tea kust, trehvas meest
ja teine neidu: lõkendasid ihad
meil uuteks kallistusteks ootmatult.

— Vanavara
56
09/12/2021 Kategooriata

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

Vanavara

Kasutaja Vanavara profiilipilt

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Info


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud