ROOSIDE ELEGIA: II.
Üks suvepäev lääb looja jälle hele,
ei tõtta see, ei õnnes peata.
Ju langend helbeid aia radadele
kui ohvrid valgeid ilma veata.
Ei päike, tuul neid enam hellatele,
neist homme mälestust ei teata.
Muud päevad minnes nõnda helevele
ei rõõmu, leina rinnas reata.
Maa põgenevaid unistusi kannud,
arm ühes aia lilledega annud
ka oma aprad lõhnad tuulesse.
„Kas sulguda võib seda luulesse?”
sa küsisid mult õhtu kuldsel kumal
kui ihalduste närbiv-magus humal.
7
09/12/2021
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Vanavara

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Gustav Suits | Lisas: Vanavara
- Lisatud: 09/12/2021 16:45
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 245
- Kopeeritud: 8
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud