Stanssid

Kui kuldblond neitsid tulnd need maikuu päevad
Ja udulikke helbelinikuid
Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad
Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid.
Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad,
On vastuvõtmas kuningannat suid:
Kuis kuldsest kudrest kumisevad põõsad,
Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad.

Ning hõbekuljuseid on naermas õhus.
Kui leerilapsed seisvad kirsipuud,
Kui mõrsjad, keda ehteküllus rõhus,
Nii valged valges, õrnad abitud –
Oh, tuulepeiul abinõu on tõhus
Neid heiduta, kui vilkalt andes suud,
Ta vallandab neil helmeloori veidi
Ja kergitabki pitsilise kleidi.

Kui lõhnav roosasiidi päevavari
Mu üle ümardumas õunapuu;
Ning herneshaljas sõstrapõõsas mari
On koorund õiest alles maitsetu;
Ning sirelite riisivalge sari
End lõhnanõrgel paenutamas ju;
Võililliks rohusse on langed tähti,
Mis talvel taevas virvendamas nähti.

Kastaania lehti nagu laotud käsi,
Mis toona mähetes veel abitult;
Akaatsiad kollased kui sulamesi,
Ja vahtraladvalt pudenemas kuld;
Tulp tulbi kõrval süütamast ei väsi
Kui jõuluküünlaid kirju õitetuld;
Kus murus roosahuulelised pungad,
Kuldnokad lentsivad kui mustad mungad.

Mu aid, sa lillelooridesse maetud,
Opaalitaeva all, oh kunas, kas
Kord tuleb armuõhinate aetud
Mu ootamatu oodatu? – Siis las,
Et varjab õitegardinate kaetud
Alkoovina meid sinine terrass,
Kui roosid ulatan, kui kaome sinna,
Siis suudlustelle oma suu ja rinna.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard